Uudised

18.06.2018Suvepuhkus
2. juuli - 5. august 2018. aastal on asutus suvepuhkuseks suletud. 6. - 17. august on uksed avatud kell 10-16. Alates 21.… Loe edasi
09.04.2018Vestlusring “Matemaatika ja eesti keele õpet toetavad tegevused koolieelikutega”
12. aprilil 2018. aastal kell 17.30 toimub Hariduse Tugiteenuste Keskuses (Tähe 56, Tartu) vestlusring teemal "Matemaa… Loe edasi
09.04.2018EV100 – SADA TUNDI SUHETE HEAKS
Eesti Pereteraapia Ühing                        EV100 &ndash… Loe edasi

Rohkem uudiseid

Erivajadustega laps

Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS)  § 46 lõikes 1 on hariduslike erivajadustega õpilane defineeritud järgnevalt:

Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.”

Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas.

Andekaid õpilasi iseloomustab eelkõige tunduvalt  üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus ja loovus.

Andekatele õpilastele on riiklikus ja klassi õppekavas määratletud pädevused nõrgad, seetõttu on neile vajalik koostada individuaalsed õppekavad lähtuvalt iga lapse kognitiivsest arengust, milles fikseeritakse  konkreetsele õpilasele klassiga võrreldes kõrgemad nõuded.

Hariduslike erivajaduste väljaselgitamisel kasutatakse  pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid.

Olenevalt konkreetse erivajaduse spetsiifikast ja raskusastmest võivad hariduslike erivajadustega lapsed õppida

  • integreeritult tavakoolis , või
  • klassides/koolides, kus  õpetus on suunatud eelkõige probleemist tuleneva erivajaduse ületamisele/kompenseerimisele.

PGSi § 47 lõikega 1 viidi Eesti hariduskorraldusse seaduse tasandil sisse kaasava õppe põhimõte, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgses koolis tavaklassis ning neile rakendatakse võimetekohast õpet.

Avaldatud: 07.02.2013